Töötukassa osaleb taas haridusjuhtide praktikaprogrammis


Praktikaprogrammi kolmandas lennus osaleb 11 koolijuhti üle Eesti ning erineb varasematest selle poolest, et seekord on osalejate seas mitu hariduslike erivajadustega (HEV) laste kooli juhti. Meie juurde töötukassasse sattus sel aastal Tartumaal asuva Kammeri Kooli juht Kairi Kolk. Järgnevast saad aimu, kui äge koolijuht on Kairi ja kuidas ta praktika on siiani sujunud.

❤️ 𝗞𝗮𝗶𝗿𝗶 𝗞𝗼𝗹𝗸: 𝗸𝗼𝗼𝗹𝗶𝗷𝘂𝗵𝘁 𝗽𝗲𝗮𝗯 𝗮𝗿𝗺𝗮𝘀𝘁𝗮𝗺𝗮 𝘁öö𝗱 𝗶𝗻𝗶𝗺𝗲𝘀𝘁𝗲𝗴𝗮

𝗞𝗮𝗶𝗿𝗶 𝗞𝗼𝗹𝗸 on töötanud Kambja vallas asuvas Kammeri koolis viis ja pool aastat, millest viimased kolm olnud koolijuhi rollis. Praktikaprogrammi kandideeris ta selleks, et avastada uusi võimalusi, kuidas koolijuhina õpilaste arengut parimal võimalikul viisil toetada. Oma juhioskusi lihvib Kairi Kolk äsja Unistuste Tööandja konkursil üldvõidu saanud Eesti Töötukassas, kus tema mentoriks on Sirlis Sõmer-Kull.

𝗠𝗶𝗹𝗹𝗶𝗻𝗲 𝗼𝗻 𝘀𝗶𝗻𝘂 𝘁𝗮𝘂𝘀𝘁 𝗸𝗼𝗼𝗹𝗶𝗷𝘂𝗵𝗶𝗻𝗮? Kammeri kooli läksin tööle 2016. aasta alguses õppejuhina. Õppisin tundma kooli keskkonda ja inimesi. Kui eelmine direktor läks kaks ja pool aastat hiljem pensionile, otsustasin, et kandideerin koolijuhiks. See on otsus, mida ma ei kahetse. Haridussüsteemis olen olnud pikalt – töötanud kasvataja, tugiisiku, õpetaja, abiõpetajana, tegelenud keeruliste lastega.

𝗞𝗮𝘀 𝗛𝗘𝗩-𝗸𝗼𝗼𝗹𝗶 𝗷𝘂𝗵𝘁𝗶𝗺𝗶𝗻𝗲 𝗲𝗿𝗶𝗻𝗲𝗯 𝗸𝘂𝗶𝗱𝗮𝗴𝗶 𝘁𝗮𝘃𝗮𝗸𝗼𝗼𝗹𝗶𝗱𝗲𝘀𝘁? Koolijuht on koolijuht igal pool, kõigil on sarnased küsimused laual. HEV-koolis õpid lisaks iseennast väga hästi tundma – lapsed näitavad maailma valu ja ilu. See on õpetanud iga olukorda väga individuaalselt vaatama. Peab teadma, kellele kuidas ja millist võrgustikku toeks kaasata.

𝗞𝘂𝗶 𝗽𝗮𝗹𝗷𝘂 𝗼𝗻 𝗸𝗼𝗼𝗹𝗶𝗷𝘂𝗵𝗶 𝗿𝗼𝗹𝗹 𝗮𝗷𝗮𝘀 𝗺𝘂𝘂𝘁𝘂𝗻𝘂𝗱? Kõige keskmes on ikkagi lapsed ja iga õpilase arengu toetamine. Koolijuhi ülesanne on leida vastukaal kõigele, mis on lühiajaline, näha pikka visiooni. Pead teadma, kuhu suunda kool liigub ehk seda visiooni ellu viima. Endistest aegadest erineb kaasaegne koolijuhtimine selle poolest, et juhi üks põhiülesandeid on leida üles iga inimese tugevused ja teda võimestada. Koolijuht peab armastama inimesi. Tegelikult ma leian, et see võime peab olema igaühel, kes inimestega töötab.

𝗠𝗶𝗸𝘀 𝗼𝘁𝘀𝘂𝘀𝘁𝗮𝘀𝗶𝗱 𝗽𝗿𝗼𝗴𝗿𝗮𝗺𝗺𝗶 𝗸𝗮𝗻𝗱𝗶𝗱𝗲𝗲𝗿𝗶𝗱𝗮? See otsus kasvas välja teemadest, mis koolis hästi tugevalt laual on. Milline on lapse kasvukeskkond? Kas ta peaks tingimata käima sama rada, mis ta ema, isa? Sellele tööle lisaks, mis me koolis ära teeme, tahaksin leida lastele võimalusi. Kas olen ise sillaks või otsin selle silla, et lapsed leiaksid meie koolist oma tee. Et areng ei lõppeks, kui nad kooli lõpetavad. Oma osa oli ka sellel, kui [eelmises lennus osalenud Tallinna Majanduskooli direktor] Triin Laasi-Õige tegi riigikoolide juhtidele ülevaate oma praktikast Boltis. Kuulasin lummatult tema innustavat kogemust. See kõnetas väga. Mõni aeg hiljem kohtusime uuesti hariduskonverentsil ja enne, kui jõudsin lõpetada oma küsimuse, et kas ta soovitaks mul osaleda, vastas ta juba “Jaa, kindlasti!”

𝗠𝗶𝘀 𝘀𝘂𝗹𝗹𝗲 𝘁𝗲𝗺𝗮 𝗺𝘂𝗹𝗷𝗲𝘁𝗲𝘀𝘁 𝗲𝗻𝗶𝗺 𝗸õ𝗿𝘃𝗮 𝗷ä𝗶? Tajusin, millise muutuse võib teha kool läbi, kui koolijuhil on selline arenguvõimalus! Triin Laasi-Õige võttis oma koolis palju uusi asju kasutusele. Lisaks märksõnad enesekindlus ja haavatavus ehk see programm paneb su endale kui juhile sügavalt otsa vaatama.

𝗠𝗶𝗹𝗹𝗶𝘀𝗲𝗶𝗱 𝗲𝗻𝗱𝗮 𝗼𝘀𝗸𝘂𝘀𝗶 𝘀𝗼𝗼𝘃𝗶𝗱 𝗽𝗿𝗮𝗸𝘁𝗶𝗸𝗮𝗽𝗿𝗼𝗴𝗿𝗮𝗺𝗺𝗶 𝗷𝗼𝗼𝗸𝘀𝘂𝗹 𝗮𝗿𝗲𝗻𝗱𝗮𝗱𝗮? Tahaksin õppida, kuidas paremini kaasata töötajaid, kuidas nende tugevusi laste hüvanguks ägedamalt toimima panna. Oma aja planeerimine on mulle isiklikult väga suur väljakutse, mida soovin arendada. Soovin saada rohkem teenusedisaini alaseid teadmisi… lisaks arendada endas julgust katsetada.

𝗞𝘂𝗶𝗱𝗮𝘀 𝗼𝗻 𝗽𝗿𝗮𝗸𝘁𝗶𝗸𝗮 𝘀𝗲𝗻𝗶 𝘀𝘂𝗷𝘂𝗻𝘂𝗱? Olen saanud palju häid mõtteid ja ka toetust oma mõtetele. Näinud uusi lähenemisi. Olen praktika jooksul kahes kontoris – nii Tallinnas kui Tartus. Saan tänu sellele superhea tervikpildi Töötukassa tegevustest. Ja kolleegid on siin lahedad ja loovad! Inspireeriv on nende sisseelamisprogramm, kus igal uuel töötajal on esimesel neljal kuul kõrval mentor, kõik tähelepanekud pannakse kirja ja arutatakse läbi. Olen saanud tegeleda oma peamise praktikaeesmärgiga – leida hindamisvahendid, kuidas toetada lapse üleminekut põhikoolist kutsekooli. Töötukassa on minu jaoks kui tohutute võimaluste kullaauk!

Jaga artiklit

Facebook
LinkedIn

Vanemad postitused

Töötukassa on hariduse sõber

Meie lõunapoolsetest osakondadest tuleb häid uudiseid. Nimelt tunnustas 28. septembril SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots tänusündmusel Antsla Kultuurikeskuses