Oktoober on töötukassas elukestva õppe kuu. Nagu teemakuule juba tavaks saanud, siis saadakse osa kahest veebiseminarist, nt rääkis Jaan Aru meile, miks peab vahepeal logelema ka ja kuidas see aitab kaasa teadmiste omastamisele. Kuu viimasel reedel arutleb aga Lilian Saage, kuidas olla iseenda arengu mootoriks.
Elukestev on ka keeleõpe ja siinkohal ongi paslik teha kokkuvõte kolm suvekuud kestnud vene keele õppeprogrammist. Kuidas pilootprojekt kulges ning kas kõigil õppijatel on vene keel suus?
Maikuu viimasel päeval alustas Keelesõbra programmis kokku 46 töötukassalast – 23 entusiastlikku ja tahtmist täis õppijat ja 23 juhendaja rollis olevat töötajat, kellel kõigil vene keele õppeprogrammi osas omad ootused, lootused ja eesmärgid. Kuid nagu ikka, elus ei lähe kõik plaanipäraselt, sest just 7 programmis osaleda soovinud õppurit tunnistasid programmi alguses või juhendajaga kohtumise järgselt ausalt, et olid oma võimeid, pühendumust ja motivatsiooni suvekuudel keelt õppida üle hinnanud. Tõsi, keele õppimiseks ei pruugi olla suvi just kõige ideaalsem aeg, kuid tõelist tahet õppida ei morjenda ka puhkusekuud. Ütleb ju vanasõnagi, et kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest. Just nii kehtis see tsitaat programmi edukalt lõpetanute kohta, kes puhkusi ja asendamisi trotsides leidsid aega, tahtejõudu ja distsipliini võiduka lõpuni minna.
Vene keele õppeprogrammi eesmärgid olid kõikidel õppijatel suht sarnased – saada julgust ja enesekindlust rääkimisel ning läbi sõnavara kasvatamise ja grammatika lihvimise olla asjatundlik vestluspartner venekeelsele kliendile. Kas kõik ootused ja eesmärgid said täidetud? Osalejate õpipäevikuid ja kokkuvõtteid lugedes tuleb tõdeda, et lisaks ühisnimetajale vene keel, said nii õppija kui ka juhendaja programmist ka lisaväärtuse – tutvuse inspireeriva kolleegiga.
Vene keele omandamise metoodika oli paaridel väga erinev ja mitmekülgne ning iga duo valis just endale sobiva lähenemise. Kasutati nii rollimänge, kuulati-vaadati töötukassa temaatilisi videosid ja meediakajastusi, kasutati toetavaid äppe, kirjutati sõnu kaustikusse, tekitati sõnafailid, uuriti töötukassa vene keelset kodulehekülge, vaadati Youtubest toetavaid videoid, kuulati vene keelseid laule jne. Keele õppimiseks polnud liiga suur amps isegi vene keelse kirjanduse lugemine puhkuse ajal ning igaõhtune vene keelse AK järjepidev jälgimine.
Kõige rohkem toodi kasutegurina välja 1:1 õpet ning isiklikust vajadustest lähtuvat personaalset lähenemist. Programmis osalemise plussina märgiti ära võimalus end põnevas projektis proovile panna, olgu siis õppijana oma keeletaset tõstes või juhendajana end pedagoogi kingadesse libistades.
Põnevaid väljavõtteid Keelesõbra programmis osalenutelt:
„Mis ägedad inimesed meil töötavad?“
„See programm on tõeliselt efektiivne nii õppijale kui ka juhendajale. Lisaks õppijale saab isegi algaja õpetaja palju teadmisi juurde, sest ma ju valmistan end igaks „tunniks“ ette.“
„Minu eesmärk oli õppida programmi jooksul 200 uut erialast sõna, läbi lugeda õhem vene keelne ilukirjanduslik raamat või personalijuhtimise raamat.“
„Kirjutasin iga päev kõik uued sõnad üles ja iga päev kordasin nii uusi kui ka vanu sõnu.“
„Sain juhendajana nii palju teada oma õppija tööst karjäärinõustajana, boonusena sain tasuta karjäärinõustamise ja läbida Tripodi testi . Seda kõike loomulikult vene keeles.“
„Minu õppija on tõeline inspiratsioon – ta päriselt pingutab, hoiab tempot, on südamega õppeprotsessis sees, tal on hasart sõnavara kasvatamise suhtes.“
Kuidas edasi? Kuna Keelesõbra pilootprojekt oli edukas, siis usun, et 1:1-le lähenemine on tõhusaim viis keele õppimiseks. Seni, kuni jagub juhendajaid ja motiveeritud keeleõppijaid, on Keelesõber asendamatu. Uuel aastal uue hooga. Ja kui jagub juhendajaid, siis võiksime piloteerida ka inglise keele õpet.
